Rain Terras olevat enda sõnul pidanud minuga neljasilmavestlusi, mis ei olevat tulemusi andnud. Mingeid neljasilmavestlusi ei ole mina temaga pidanud. Mõned üksikud põgusad arutelud, mis on nelja silma all peetud, on olnud konkreetsete üksikküsimuste üle arutamised. Minu töö tulemustest või rahulolematusest nendega pole vallavanem kunagi juttu teinud. Kui vallavanem ei saa aru, et abivallavanem ei ole tema alluv, siis ei vii ka tulevikus peetavad neljasilmavestlused mitte kuhugi.

Etteheide, et ma ei käi üldse rahvakohtumistel, on valeväide. On tõsi, et ma pole käinud kogukonnavanema kokku kutsutud õhtustel kohtumistel, mis toimusid piirkondades kevadel. Selleks ongi kogukonnavanema ametikoht loodud. Ma ei eelda, et kõikidel minu valdkonna kohtumistel käiksid kõik vallavalitsuse liikmed. Minu hinnangul raiskab igal pool kõik koos käimine lihtsalt väärtuslikku vallavalitsuse liikme aega. Seni ei ole ma nendelt kohtumiselt näinud ühtegi memo ega järelmeid. Vägisi jääb tunne, et neid kohtumisi kasutati varjatud poliitiliseks reklaamiks ja kogukonna tegelik kaasamine ei olnud kunagi esmane eesmärk.

Küll aga käisin talvest hilissuveni korduvalt Lipa koolimajaga seotud kohtumistel. Suvine kaasamiskohtumine Järlepa inimestega planeeriti minu puhkuse aega ja sellel ma ei osalenud. Sügiseste kohtumiste eel kerkis Juuru piirkonnal üles üks küsimus, mis puudutas minu kureeritavat valdkonda. Palusin sellele vastamiseks, et selle punkti võiks tõsta päevakorras ettepoole, kuna mul polnud võimalik olla kohtumisel selle ebamäärase lõpuni. Vastuseks sain vallavanemalt ja kogukonnavanemalt, et taktikaliselt ei ole see võimalik. Mis taktikat me siis teeme? Kas taktika on inimeste ülekavaldamine? Mulle selline lähenemine ei sobi. Valmistasin ette slaidid, millelt loodan, et kogukond sai ammendava vastuse.

Soovijad on saanud alati minuga ühendust ja ka kohtuda.

Ebamäärastele etteheidetele, et olen „liiga sageli“ mingeid „eriarvamusi teiste ette viinud“, ei oska ma isegi vastata, mis seal silmas peetakse. Liiga sageli on küll praegune vallavanem minu ja ka teiste kolleegide peale vallavalitsuses karjunud. Sellist käitumist ei ole võimalik millegagi vabandada, ammugi ei saa usaldada inimest, kes konstruktiivse meeldetuletuse peale teha rahvastikuregistri päring, mida saab teha ainult vallavanem, koosolekul karjuma hakkab, kuidas temal on nii palju tööd ja see päring on ei-tea-mitmendajärguline küsimus. Ka seejärel, kui selgub, et päring on küll tehtud ja vastus võtab lihtsalt oodatust rohkem aega, ei jätku mehel mehisust oma käitumise pärast vabandada. Neid andmeid ei ole muidugi peetud vajalikuks minuga jagada. Ilmselt ei olnud tulemused meelepärased.

Kui inimesel on palju tööd, siis tuleb osata ülesandeid delegeerida. Selleks on vallavanema otsealluvuses vallavalitsuse osakonnad ja otsealluvad. Kui oma tööd teha ei jõua, siis pole mõtet ka kogukonnakohtumistel käia – selleks on olemas kogukonnavanem, kes selliste tööde jaoks vallavalitsuses ongi.

Iseseisva eestvedamise hea näide, mida olen oma valdkondades teinud, on haridusvõrgu arutelud osakonna ja volikogu hariduskomisjoni juhiga, kes seda on ka ise olulise asjana esile tõstnud. Praegu, mil oleks vaja haridusvõrgu teemaga laiemalt edasi minna, pole seda mul võimalik teha. Selleks on vaja koostööd ja usaldust eelkõige koalitsioonipartnerite vahel.

Olen korduvalt rõhutanud, et vallavalitsuse liikmed peavad tegelema põhimõtteliste ja strateegiliste küsimustega. Praegu mulle tundub, et vallavanema ainus strateegiline mõte on pimesi korvpalliklubi rahaline toetamine. Minu hinnangul on Rapla vald palju rohkem kui ainult korvpall.